Antud raibataime oranžikad marjad on väga hinnalised. Kõik ______ taimed ei kanna marju, sest osad on emas- ja osad isastaimed.
Rabamurakas
Putuktoiduline lind, kes pesitseb soo lagedamates osades.
Linavästrik
Taim, mille lehed meenutavad pihlakapuu lehti ja on antud taime nimi on ka sellest tuletatud.
Soopihl
Verd imev putukas soos, kes hammustab.
Parm
Püsivalt märg ala, kus tekib ja ladestub turvas
Soo
Sellel tumedate maitsetute marjadega taimel on kitsad ja pisikesed lehed.
Kukemari
Kahepaikne, kes sööb rabas putukaid ja kes kasutab kudemiseks rabalaukaid.
Rabakonn
Lill mis oma valge õiega meenutab hoopis lilepoes müüdavat kallat.
Soovõhk
Verd imev putukas soos, kes nõelab.
Sääsk
Osaliselt kdunenud taimejäänustest moodustunud kiht veerohkes keskkonnas.
Turvas
Antud taime lehele sattunud putukas jääb sinna kinni otsekui liimi sisse. Seejärel kaarduvad äärmised pikemad karvad aeglaselt ohvri ümber.
Huulhein
Ta on roomaja, kes elab rohkem raba servas. Tegelikult on tema tavapärasemaks elupaigaks rannakadastikes ja nõmmemetsades.
Rästik
Suvel annavad rabale ilmet ________, valged villased osad, mis hakkavad silma juba kaugelt.
Tupp-villpea
See keskmisest suurem lendav putuka stoitub verd imevatest ja teistest väikestest putukatest.
Kiil
Vee, püdela turba ja samblaga täitunud lohk.
Älves
Antud marja saab mustikast eristada selle abil, et ta marjad on helesinised.
Sinikas
Lind, kes meenutab välimuselt ja eluviisilt natuke kulli. Selleks, et mitte nälga jääda torkab ta püütud saakloomad mõne terava oksatüüka külge.
Hallõgija
Sellel valgete õitega taimel on tugev ja iseäralik lõhn, mis mõnele meeldib ja teisel võib panna pea valutama.
Sookail
Võrku punuv putukas.
Tiigi- või järvesarnane veekogu soos
laugas
Punaste marjadega taim, mille varte küljes on väiksed nahkjad lehed.
Jõhvikas
Tavaline soos pesitsev lind, kes sügisel kogunevad parvedena põldudele ja söövad enne lõuna poole lendamist kõhud täis.
Sookurg
Suurte kollaste õitega rabas kasvav taim, mis on aediirise sugulastaim.
Kollane võhumõõk
Väga väike lendav putukas. Pole alati lihtne kohe märgata, aga on hästi tunda siis, kui inimest segama tuleb. Kohtab sageli suvel looduses, eriti niiskemates kohtades. Võib inimese naha pealt hammustada ja teha olemise päris ebameeldivaks.
Kihulane
Madalsoo