EESTI LUULETAJAID
EESTI ROMAANIKIRJANIKKE
EESTI PROSAISTE
TEOSED
MÕISTED
100
Populaarne eesti kirjanik, kes kirjutab peamiselt vaimukaid vemmalvärsilikke luuletusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kannab oma luuletusi sageli ise ette, ka lauldes.
CONTRA
100
On olnud üks eesti suuremaid romaanikirjanikke, esitatud mitu korda Nobeli kirjandusauhinna laureaadiks. Tema tippteoste hulka kuuluvad ajaloolised ja ka autobiograafilistel mälestustel põhinevad romaanid "Keisri hull", "Wikmani poisid", "Paigallend".
JAAN KROSS
100
Tuntud ja tunnustatud naiskirjanik, kelle lugude naised on intelligentsed, sihikindlad ja eneseteadlikud ning ei kohku oma eesmärgi saavutamisel tagasi ka grotesksena tunduvatest vahenditest. Üks tuntumaid lugusid on "48 tundi".
MAARJA KANGRO
100
Ussisõnu mõistva ja loodusega lähedastes suhetes oleva metsapoisi Leemeti ja tema maailma hääbumine tekitab paralleele nii eesti rahva muistse vabadusvõitluse ja priiuse kaotamise kui ka ebakindla tulevikuga.
"MEES, KES TEADIS USSISÕNU"
100
Värsil puudub üks ja määrav rütmistuspõhimõte, sageli tekib mulje värsiridadeks murtud proosast.
VABAVÄRSS
200
KRISTIINA EHIN
Oma põlvkonna üks tuntumaid kirjanikke ka laiema lugejaskonna seas. Esindab traditsioonilist luuletajapositsiooni - tundlik inimene tuletab lugejale meelde inimolemise sügavusi. Teemad: armastus, naise identiteet, loodus, pärimus.
200
Viljakas kirjanik, kes on kirjutanud romaane, lühiproosat, näidendeid ja lastejutte. Teda huvitavad rahvuslikud ja kultuurilised stereotüübid.Romaanides "Rehepapp ehk November" ja "Mees, kes teadis ussisõnu" kasutab ta allikana mitte ainult ajalugu, vaid ka eesti muistendeid ja pärimust.
ANDRUS KIVIRÄHK
200
Kirjutab peamiselt isikupäraseid ja eriskummalise süžeega novelle. Pälvinud Eesti kõige mainekamaid kirjanduspreemiaid. Tuntumateks novellideks on "Vanameeste näppaja", "Ilus Armin", "Liblikmees".
MEHIS HEINSAAR
200
Romaani tegevuspaigad meenutavad 19. sajandi küla ja mõisat, inimesed muunduvad vajadusel tuulispasaks või libahundiks, kõikjal möllavad ringi kratid. Autor liidab irooniliselt rahvapärimusele kujutlused eestlaste iseloomujoontest.
"REHEPAPP EHK NOVEMBER"
200
1980ndatest pärit eesti autorite tekstid, tihti laulusõnad, mida iseloomustab anarhia ülistamine, väljakutsuv ühiskonnakriitika. Peamised esindajad Villu Tamme, Tõnu Trubetsky, Merca.
PUNKLUULE
300
Üks pungi olulisemaid lüürikuid. Tema luule kujutab endast sarkastilisi ja poliitilisi ühiskondlikke kommentaare. Tema laulusõnad said kuulsaks tänu punkbändile J.M.K.E, mille liige ta ka oli.
VILLU TAMME
300
Eesti üks tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke. Tema loomingus on kõige suuremat tähelepanu pälvinud krimilugude sari apteeker Melchiorist, milles autor toob lugejate ette keskaegse Tallinna õhustiku.
INDREK HARGLA
300
Tema kirjanduslik debüüt "Musta pori näkku" kujunes müügihitiks. Tegemist on mälestusliku looga, mis kasutab efektselt mõningaid ilukirjanduslikke stiilivõtteid.
MIHKEL RAUD
300
Käsitleb Eesti lähiajaloo valu- ja sõlmpunkte nagu okupatsioon, küüditamine, metsavendlus ja reetmine ning koostöö vaenlasega. Teose teine oluline liin käsitleb prostitutsiooni ja inimkaubandust Euroopas 1990. aastate alguses.
"PUHASTUS"
300
Fiktiivset ühiskonda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. Tegevus on paigutatud sageli tulevikku või alternatiivsesse ajaliini.
DÜSTOOPIA
400
Luuletaja, alates aastast 2007 Eesti Kirjanike Liidu esimees. On olnud kultuurisaadete "OP" ja "Jüri Üdi klubi" saatejuht.
KARL MARTIN SINIJÄRV
400
Oli viljakas kirjanik ja teatrilavastaja. Eesti kirjanduse olulisemaid postmodernistlikke autoreid. Esimene pikem romaan oli "Sügisball".
MATI UNT
400
Novelli- ja näitekirjanik. Oma novellides segab autobiograafilisi fakte väljamõeldistega. Tema lugudes esinevad sageli oma nimedega päris inimesed. Sünnib fakti ja fiktsiooni täiuslik sulam.
URMAS VADI
400
Transgressiivses stiilis mitmekihiline psühholoogiline romaan tegeleb peategelase kahestumisega, mis on otseses seoses ühiskondliku vaimuseisundiga. Teos on nutikas kriitika tarbimisühiskonna aadressil.
"KAKLUSKLUBI"
400
Proosažanr, kus autor jutustab nii enda kui ka oma lähedaste ja kaasaegsete elusündmustest, mälestustest.Žanri määratlemisel kasutatakse ka terminit "omaeluloolisus".
MEMUAARID
500
Kirjanik, kelle teemaks on eelkõige sotsiaalne luule, kelle sõjakus sisaldab alati südamevalu ning irooniat saadab eneseiroonia. Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina"), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson").
JÜRGEN ROOSTE
500
Oma mahukates romaanides "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud" käsitleb autor Eesti lähiajaloo kõige keerulisemaid sündmusi ja valikuid, mida suurele konfliktile jalgu jäänud inimesed pidid tegema.
ENE MIHKELSON
500
Üks viimase paari aastakümne olulisemaid eesti prosaiste, kes mängib teadlikult omaeluloolisuse võimalustega. Viimaste aastate tuntumad teosed on "Paradiis" ja "Mandala". Kirjutab ka luulet ja tõlgib. On kasutanud kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov.
TÕNU ÕNNEPALU
500
Autobiograafilises mälestusteraamatus on raadioajakirjanik Mari Tarand keskendunud oma vennale , tuntud luuletajale Juhan Viidingule ning koos veedetud lapse- ja noorpõlvele.
"AJAPILDI SEES"
500
Kahe või rohkema teksti kohalolek ühe teksti piires. Väljendab kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega. Selle nähtusena on vaadeldavad vihjamine, tsiteerimine, parodeerimine.
INTERTEKSTUAALSUS
M
e
n
u